
Teisel hommikul, oma imeilusas korteris, mõtlesime midagi huvitavad ette võtta, mina pakkusin välja minna Gibraltarile ahve vaatama. Niisiis sisestasime GPS-i sihtpunktiks Gibraltar ja seiklus võis alata. Ilm oli väga ilus ja päiksepaisteline, 25 kraadi, täielik suvi!!! Sõitsime vist mingi 2 tundi mööda kiirteed. Vahepeal sõitsime läbi tunnelite ja vahepeal olid mingid imelikud tollipunktid keset kiirteed, kes tahtsid raha saada ja alles siis lasid edasi sõita. Jube imelik värk ikka, pärast oli isa targem ja lisas GPS-i mingi tolli vältimise seadme või asja, ma täpselt ka ei tea. Vend sõitis. No see tema sõidustiil on ikka selline, et karju appi. No kiirteel ei ole viga, aga linnas sõites on küll asi hull. Ses mõttes, et säästlikust sõidust ta vist pole midagi kuulnud, ikka võimalikult kiirest ja võimalikult äkiliselt- on tema stiil. Noh ja vahepeal tegime ühes pensukas muidugi suitsu-joogi-pissi pausi.

Jõudsime lõpuks Gibraltarile, ja seal oli üks mägi, mille otsas ahvid vabalt elutsesid, seda ma ei teadnudki. Ma mõtlesin, et nad seal all linnas elavad, et tulevad sulle rõdule ja tuppa ka, kui ise tahavad. Aga õnneks asi nii hull ei olnud. Parkisime mäe all olevasse parklasse, kuna oma autoga ülesse ei julgenud minna. Oli ju ikkagi päris suur ja järsk mägi see ahvide mägi. Ülesse mäe tippu läksime kaabel-autoga. Ja seal nad elutsesid. Otsisid oma kirpe üksteiselt ja lömitasid niisama laisalt keset teed või posti otsas. Eelnev kodutöö oli mul ahvidest tehtud, et kuidas käituda, et nad sind ei ründaks. Vaatasin Youtubest igast videoid nende ahvide kohta, et kuda nad ikka ründavad. Aga nende ründamine näebki välja selles, et nad kas hüppavad sulle selga ja võtavad sult näiteks õuna käest või möödaminnes krahvad sult joogipudeli käest. Ründavad ainult siis, kui sa midagi sööd või jood, sest tahavad nad kohe ka seda sama süüa mida sinagi, ja plastik kilekotte pole soovitatav kaasa võtta, neid nad ka kas hammustavad või krahmavad omale. Vennal oli kilekott taskus ja väike serv paistis taskuvahelt välja ja üks ahvipoiss juba kaugelt noolis seda kilekotti ja siis tuli ja krahmas selle venna taskust. Aga taskus polnud paraku midagi söödavat, vaid üks tatine taskurätt, mide see õnnetu ahv siis nii hoolega nuusutas ja proovis:P.
Mägi oli päris suur ja seal sai päris palju ringi jalutada: käia lossis, koobastes, tunnelis. Väga põnev oli.
Gibraltar kuulub Inglismaale, ja sealt mäe otsast peeti vanasti sõda, seal asusid Iglismaa vanad kahurid sõja ajast ja tunnel mida mööda samuti vaenlast varitseti ja kus hoiti laskemoona.
Ühesõnaga terve päeva me seal mäe peal trampisime ülesse ja alla, pärast olid jalad 3 päeva valusad, õieti kõndida ei saanud:P.
No comments:
Post a Comment